munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti. Iseloomulik on tsükliline küpsemine. Otiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.Otiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk. Elu jooksul munarakke juurde ei teki, toimub vaid olemasolevate küpsemine. Munasarjad alustavad tööd 12-14 aasta vanuselt ja neis valmivad munarakud. Munarakud valmivad Graffi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga. Munaraku küpsemis munasarjas stimuleerib folliikleid stimuleeriv hormoon (FSH), mis on hüpofüüsi hormoon. 24 tunni jooksul enne ovulatsiooni toimub samaaegselt ootsüüdi küpsemisega ootsüüdi tsütoplasma ümberkorraldumine. Munarakud valmivad vaheldumisi kumbaski munasarjas keskmiselt 28 päeva intervalliga umbes 14 päeva enne menstruatsiooni. Fertiilses eas hakkab primordiaalfolliikulis suurenema temas asuv munarakk ja kihistuma granuloosrakud. Munaraku ümber moodustub läbipaistev kest ehk soona (Zona pellucida).
3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH) 5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR) Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin. Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist. Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL). FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas. LH kutsub esile ovulatsiooni ning soodustab kollaskeha moodustumist. PRL mõjutab rinnapiima teket. Hüpofüüsi tagasagaras toodetakse aga vasopressiini, mis tõstab vererõhku ning
annaabi.ee 
