Traditsiooniline Küprose käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Kunstis on Küprosel välja tuua palju erinevaid tuntuid kunstnike, nt Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Traditsioonilisteks kohalikeks roogadeks on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose folkmuusikal on palju sarnasusi Kreeka rahvamuusikaga. Infrastruktuur: Küprosel puudub raudtee ühendus, kuna selle raudtee liit lõpetas tegevuse 1951. aastal. Küprosel on 10 633 kilomeetrit teid, millest 6 249 kilomeetrit on sillutisega ja ülejäänud 4 414 kilomeetrit sillutiseta. Küprosel on 2 rahvusvahelist lennujaama, Larnaca ja Paphos. Küpros on liidus järgmiste rahvusvaheliste oragnisatsioonidega: Austraalia Grupp,CN, CE, CFSP,
terava häälevärviga ja mängiti peamiselt bandzol, kitarril, viiulil ja suupillil. Kantrimuusika oli Ameerika valge elanikkonna pärusmaa. Mõned nendest lauludest on muuseas kasutusel ka Eestis, rahvalike lauludena ,,Mulgimaa", Kaugel, kaugel, kus on minu kodu". Folkmuusika kerkis esile 50-ndate aastatel USA-s ja levis sealt kõikjale. Rahvamuusikale lähedaste lüüriliste laulude, ballaadide ja naljalaulude kõrval on folkmuusikal tähtis koht protestilauludel, mis on suunatud tööpuuduse, sõdade, rassilise diskrimineerimise ja muude pahede vastu. Tänapäeval viljeldakse algupärast folkmuusikat paljudes maades. Üks nähtusi, mis andis võlu nii Rhytm and blues-ile kui hiljem rock'n'rollile, oli bugi- vugi (boogie-voogie). See kujutas endast klaverimängustiili, mis XX sajandi algul oli USA-s levima hakanud. Bugi-vugile on iseloomulik kindlate bassikäikude kordumine.