(Viljandi pärimusmuusika festival 2011) Esimene Viljandi pärimusmuusikafestival kestis ühe päeva, teine festival kolm päeva, aga 1995. aastast alates on festival olnud neljapäevane ning sama kaua kestab see tänapäevani. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival pühendati Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. (Viljandi pärimusmuusika festival 2011) Erinevaid folklooriteemalisi festivale toimub igal aastal erinevates Eesti kohtades mitmeid ja need on väga populaarsed. Eestlasi nähakse üldiselt kui külmi, aga töökaid karmi kliima inimesi. Viljandi folkloorifestivalil saab näha hoopis teist külge eestlastest tänavad on täis värvilisi huvitavalt riietatud vabasid hipisid, kes põristavad murul ringis istudes trumme ja laulavad. Ehk on see vaba hipi stiil sügaval sisimas vankumatu osake igast külmast ja tõsisest eestlasest, oodates
- Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18
annaabi.ee 
