tagasivaade ajaloole ning esimesele feodaalorjuse kaotamise reformile, mis ei toonud kaasa lõplikku vabanemist. Neis lauludes sisaldub juba selgesti teadvustatud rahvuslik ning ühtlasi sotsiaalne identiteet. Oli tekkinud uus nähtus eesti kultuuris - käsikirjaline poliitiline rahvaluule. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt rahvusliku ärkamisaja kõrgperioodil ja tema üleskutsele rahvaluule kogumiseks vastati üle kogu maa. Selline vabatahtlik kollektiivne folkloorikogumise aktsioon rahva enese osalusel on maailmas ainulaadne ja kuulub eesti rahvusliku liikumise tähelepanuväärsemate nähtuste hulka. Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. Üldrahvalikuks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine. See oli tähtis viis avalikus elus osalemiseks. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid
Peamiselt koolmeistreid ühendav Eesti Kirjameeste Selts (18721893) võttis oma tööplaani rahvaluule, eriti rahvalaulude kogumise. See üritus saavutas oma kõrgpunkti sajandi lõpukümnendil pastor JAKOB HURDA (1839 1907) juhitud ülemaalise rahvaluulekogumisega, milles osales sadu inimesi. 1888 ajalehes Olevik ilmus rahvaluulekogumise üleskutse "Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 18751886 ilmus temalt kaks köidet rahvalaule "Vana Kannel". Jakob Hurda juhitud folkloorikogumise suurürituse vältel kirjutati üles põhiliselt rahvalaulude tekste, viise pandi kirja vähe (Mihkel Veske jt). Miks oli Jakob Hurda meelest vaja vanavara koguda? "Vanad laulud on kadumas. Nad peavad veel unustusest päästetud saama, nii palju kui neid veel saada. Jätame meie seda tegemata, siis saab tulevik meid õigusega hukka panema." (J. Hurda kiri, 1876.) "Meie kohus on praegu vanavara kõigest jõust korjata. Muidu jääme süüdlaseks tuleviku ees." (J. Hurda kiri, 1878.)
annaabi.ee 
