3) Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastu olud mõisnikuga. Mõju : Asustati esimene eesti erakond. Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamendtaarse võitluse kogemused. Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas. 15.Iseseisvuse kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud eesludsed. Kultuurilised : Ühtlustus kirja keel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajakirjad. Kujunes välja rahvastik haritlaskond, eneseteadvustust tugevdasid suur üritused, folkloorid ja rahvajuttude kogunemine, aktiivne seltsitegevus. Poliitilised eeldused: 1905. aasta revalutsioon, loodi erakondi, kujunesid poliitilised liidrid, tõusis eestlase osatähtsus maa-ja linnaomavalitsuses ning arenesid koperatiivliikumised. Majanduslikud eeldused : Talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoegade maaomanikuks. Algas tööstuse areng, laienes tööstus ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda Aeg : 28.11.1918- 02.02.1920
Jutus AT 1660 on mehel põues kivi, millega kavatseb lüüa või visata ebaõiglast kohtunikku; too arvab, et see on pistis, ja mõistab mehe õigeks. Mitmes jutus ehmatatakse millegagi (vahel ka meelega) puu alla või kabelisse raha lugema tulnud röövleid ning saadakse nende raha endale. Valetamine ja absurd. Vale ja absurd on naljandis enam-vähem üks ja seesama asi. Ka kilplaslike toimingute äärmusvormid on samahästi kui absurd. Folkloorid on välja töötanud suure hulga absurdseid püsikujundeid -- olematuid asju, võimatuid tegevusi, piirituid liialdusi, mis võivad ette ka omaette ütlustena: vee oks, kivi juur, linnupiim, sea sarved, vähi vill, sokulüpsmine, kirbu rautamine, konnakohitsemine, liivast köis, kirvesupp, sõelaga veekandmine, soolakülvamine, 8 pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib
annaabi.ee 
