ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal Arhitektuur 1520.30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad
4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967) Zoltàn Kodàly oli Ungari helilooja, kasvatusteadlane ja musikoloog. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta maal, kus elas kokku kaheksateist aastat. Tema vanemad olid tihedalt seotud klassikalise ehk kunstmuusikaga. Zoltàni ema mängis klaverit ja laulis, isa musitseeris viiulil, seejuures polnud kumbki professionaalne muusik. Sellegipoolest oli muusikal nende elus tähtis roll. Lisaks puutus Zoltàn juba lapspõlves kokku rikkumata ja naturaalsete folklauludega, mida esitasid tema sõbrad maakoolist. Ilmselt sai sealt alguse sügav huvi nende kahe muusikastiili vastu. Kodàly oli väga andekas, õppis vähese vaevaga selgeks klaveri, viiuli, vioola ja tsello. (The New Grove...1980d: 136-137) Tema huvi Ungari ja rahvamuusika vastu viis ta kokku Bèla Bartókiga, kellega ühes lõid uut tüüpi muusika, mis oli iseenesest klassikaline muusika, kuid tugevalt mõjutatud folgist. Koos
annaabi.ee 
