Joonis siseelundkondade kohta on esitatud lisas 1. 1.3.1. Seedeelundkond Suus asub keel, mida nimetatakse hõõreliks e. raadulaks. Toit purustatakse hõõreli ja kitiinse lõugplaadi vahel peeneks. Suuava juures asuvad süljenäärmed eritavad seedimisensüüme, mis niisutavad seeditavat toitu, lihtsustades toidu edasi liikumist söögitorru, mis lõppeb maos. Soolestik eraldab suurtes kogustes makku pruuni seedemahla. Soolenääre koosneb väiksematest ja suurematest foliikulitest, täites suurema osa kehaõõnsusest. Pidev seedemahlade edasi-tagasi liikumine mao ja soolestiku vahel suurendab toitainete imendumise protsessi. Seedemahlade liikumist võimaldavad soolenäärmete lihased ja ripsmekesed. Seeditav toit voolab üle maksarakkude, mis imavad toitaineid. Väiksem soolestik algab suuavast, kulgeb mööda neeru äärt, siseneb kopsuõõnsusesse ning lõpeb hingamisava (hingamisboori) lähedal. Väiksema soolestiku lõpus asub sügav vagu, mis
lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja epiteelrakkudest jne Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest Soolenäärmete peptiidhormoonid- neid toodavad endorkinotsüüdid, mõjutab seedimist läbi seedetrakti närvisüsteemi või läbi KNS Peensoole roll organismi kaitses-70-80% immuunrakkudest paikneb seedetrakti lümfikoes, erinevad sooleepiteelirakud toodavad alfa ja beeta defensiine. Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool
annaabi.ee 
