tensor veli palatini-V), kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid. Üldreeglina IX närv (glossophaaryngeus) innerveerib neelu ülemist osa, X närv alumist osa. 3.3.4 R. musculi stylopharyngei M. stylopharyngeusele. 3.3.5 Rr. tonsillares Kurgumandlite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele. 3.3.6 Rr. linguales Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3 limaskesta koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust (pupillae vallatae et foliatae) 1. Trummiõõne limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior n. glossopharyngeus gangl. superius gangl inferius n. tympanicus plexus tympanicus trummiõõne limaskest 2. Kuulmetõrve limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior n. glossopharyngeus gangl. superius gangl. inferius n. tympanicus plexus tympanicus kuulmetõrve limaskest 3. Gl. parotidea ja gll
Vallpapille ümbritseb ringjas süvend – papillivagu (sulcus papillae). Vagu ümbritseb väljastpoolt limaskesta osa - papilli vall (vallum papillae). Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad papillivao põhja. Vallpapillide(ja ka seenpapilli ja lehtpapilli) külgepiteelis asuvad maitsmiskarikad ehk maitsmispungad (caliculi gustatoriae) – ovaalsed kehakesed, mis reageerivad 4 maitsemodaalsusele (magus, soolane, kibe, hapu). Lehtpapillid – papillae foliatae - moodustavad kaks 4 – 8 papillist koosnevat gruppi, mis paiknevad paremas ja vasakus keele servas. 51. Hambaemaili, dentiini ja tsemendi ehitus Email – vaap – enamelum Piimvalge, katab hambakrooni. Kõige kõvem kude organismis (nagu kvarts). Kaitseb hammas kulumise eest ja kahjustavate tegurite vastu. 97% mineraalaineid (prevaleerib kaltsium), 2% vett, 1% org. aineid (enamik eukeratiini) Toimub ainevahetus all olevate kudedega. Email koosneb 5-12 miljonist emailiprismast, mida katab