Esimesed pesust tulijad tegid üles lõkke, ning hakkasid äsja pereemade poolt puhastatud, maitsestatud, ning vooliumi sisse mätsitud hauge grillima. Kui kala oli grillitud, istusid kõik juba lõkke ümber, ning ootasid, et saaks maitsta paar tundi tagasi püütud Võrtsjärve haugi. Rõõmsalt söödi kala, vaadati päikese loojangut, meenutati päeva seiklusi, ning arutati homse päeva sisu. Kui kala oli söödud, päike loojunud, mindi magama, et puhkaks välja homseks Viljandi Folgiks ning tagasisõiduks Kuressaarde. Kolmas päev Üles ärgates oli ilm nagu ka eelmistel päevadel, ehk nagu suvel ikka: päike paistis, tuult ei olnud ja soojakraade oli peaaegu kolmkümmend. Käidi ujumas, pesemas ja söödi. Äkitselt saadi teada võimalusest rentida kaheksa kohalist kaatrit koos juhiga, ning sellist võimalust otsustati mitte käest lasta. Kaatri sõit Võrtsjärvel oli väga lahe ja põnev kogemus, ning sellega jäädi rahule.
Lõõtspillide Ühing." Käesolevas uurimustöös on kirjeldatud Viljandi folgi arengut 1993 2009 ja toon välja seal esinenud Eesti ansamblid. 3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng 1993 Esimene pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal Viljandis. Rahvas hakkas seda kohe algusest peale nimetama Viljandi folgiks. Kuna festival oli uus nähtus Viljandi kultuuripildis, siis oli omal kohal ajalehes "Sakala" ilmunud selgitav artikkel festivali mõtte, sisu ja ka esinejate kohta. Folgi peakorraldajaks on läbi aastate olnud Ando Kiviberg, kes ka ise on pärimusmuusik. Esimesel folgil välismaa artiste veel ei osalenud. Esimesel Folk festivalil esinesid "Justament," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Normaalne seltskond," Tiit Kikas koos Peeter Rebasega, "Jää-äär," "Alle-aa" ja "Rahvastepall."
annaabi.ee 
