pingete ja ängistuse vähendamiseks tajuprotsesside ja motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Lisaks saab eesmärgistada näiteks taluvuse ja sallivuse lisamise iseenda ja teiste suhtes või oskuste arendamise, mille abil on võimalik toime tulla intensiivsete tunnetega ka tavaelus. Muusikateraapias ei rõhutata inimese haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, 6 loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti
külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla. Probleemi lahendamiseks uuritakse valitud sihtrühma soove ja ootusi Pärnu kuurort- linnale. Kuna teoreetiliste allikate ning varasemate uuringute põhjal on teada, et Eesti pereturisti peamiseks sihtkoha külastamise põhjuseks on puhkus ja lõõgastus, siis fokusseerutakse sobiva kuurordikontseptsiooni väljatöötamisele. Magistritöö eesmärgiks on disainida Eesti pereturiste köitev ja Pärnusse toov kuurordi- kontseptsioon. See peab vastama valitud segmendi profiilile ja sobima kohalikele elani- kele. Sellest lähtuvalt on uurimisülesanded alljärgnevad: 1) selgitada kuurortide ja spaade ajaloolist kujunemist, liigitamist ning arengutrende; 2) välja tuua turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted; 3) käsitleda teenusedisaini aluseid ja trende;