Info, miks ta tagasi ei tulnud ei ole loos tegelikult oluline, kuigi lugeja võib selle üle mõtiskleda. Loo sisu selle põhjuse teadmisega ei muutuks. ,,Popi ja Huhuu" on tema-jutustus ja jutustaja on heterodiegeetiline, mis tähendab et jutustaja asetseb väljaspool lugu. Näib, et tegemist ei ole kõiketeadva jutustajaga. Jutustaja näeb vaid Isanda majas toimuvat ning kirjeldab seda, kuid samal ajal teab ja annab tekstis edasi ka Popi mõtteid ja tundeid. Seetõttu on fokusseering vaid Popi silmade, Huhuu kohta saab teada vaid läbi jutustaja sõnade. Sellest sain aru tänu lõigule: ,,Ta polnud seda väärt, otsustas Popi. See oli talle paras, et ta puuris oli. Roogagi anti talle palju halvemat kui Popile: salatit, õunu ja muud mittesöödavat." Jääb mulje, et jutustaja suhtub tegelastesse neutraalselt, kuna ta annab edasi vaid Popi arvamusi ja mõtteid ning teksti lugedes on sellest aru saada. Seetõttu elabki lugeja pigem Popile kaasa
kogu taevaalune kõmises, nagu ähvardaks kõu siniselgest õhust. Ta ei tundun nagu ta oleks üle piiri läinud. Ei! Tema on üle piiri läinud! Mis mõttes vanapagan peab nii kaua ootama! Ilmus Peetrus, avas vaatepilu, ja nähes Vanapaganat, küsis ta toonil, asjalikult, nagu oleks tegemist võhivõõraga, (mitte kui tema Vanapagana!): „Mis te soovite?“ * Kirjuta lõigust variant, milles on fokusseering teisel tegelasel ja samaaegne jutustamistüüp Aino Kallas „Reigi õpetaja” „Catharina Wycken, kas sa kuuled mind?” Chatharina ahelateta jalad peatuvad ja ta pöörab oma pea hääle suunas. Sel korral ta kuulis tema häält. Huulenurgast jookseb otsekui valu joon, tema väike lõug väriseb. Linnavaht tõukab teda küünarpääga külge, ja Chatarina jahmatab ning läheb ikkagi edasi. „Catharina, mina olen siin
annaabi.ee 
