· Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed)
toimivaks X e Stuarti-Proweri faktor. Seda saab algatada seesmise ja välimise tee kaudu. Seesmise tee korral: kõrgmolekulaarne kininogeen ja prekallikreiinist tekkinud kallikreen aktiveerivad XII faktori, mis kõrgmolekulaarse kininogeeni osalusel aktiveerib XI faktori ja see koos VII faktoriga põhjustab IX faktori aktiveerumise. Aktiivne IX faktor koos Ca,fosfolipiidide ning aktiivse VIII faktoriga aktiveerivad X faktori. Kõik faktorid esinevad veres. Välimise tee:vigastatud koest pärit fofolipiidid ja Ca-ioonid aktiveerivad VII faktori. VII faktorkoos koe tromboplastiini (III faktori) Ca ja fosfolipiididega muudab aktiivseks X faktori. Seesmise kui välimise tee kaudu aktiivseks muudetud X faktor koos fosfolipiidide,Ca, ja aktiveeritud V faktoriga (aktseleraatorglobuliiniga) põhjustavad protrombiini muutumise trombiiniks. Koagulatsioonifaasis tekib fibrinogeenist trombiini toimel fibriin, mis moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib punane tromb, mis suleb verevoolu