· Needi lõiketugevus, pealtvaade neet alumine plaat Ülemine plaat · Lehtede lõiketugevus. · Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes. Kaugus needirea telgjoonest juni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e= 1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e= 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto. .Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink.
b.) lehtede lõiketugevus lõikes: l, = P / (2*min(e (d0/2))*i) [l,], kus [l,] lehtede lubatav lõikepinge; e kaugus needi teljest lehe servani; min - kõige õhema ühendatavalehe paksus. c.) lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes: t = P / (min(t d0))*i) [t]. d.) ava seinte ja needivarva muljumistugevus: m = P / (min*d0*i) [m]. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: = Fnetto/Fbrutto = ((t d0)*)/t* = (t d0)/t. 7. Tihvtliidete arvutus: Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste liidete puuduseks on võlli nõrgestamine tihvtiavaga. Detailide ja siledate tihvtide materjalid alluvad koostamisel elastsetele deformatsioonidele ning erisurve