tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad. Veel poliitilisem oli Situatsionistide Interantsionaal, mille 1957. aastal rajas prantslane Guy Debord. Situatsionistide eesmärgiks oli luua tegelikus elus olukordi mis esitasid väljakutse kehtivale korrale. Austrias korraldasid " Viini aktsionismi" esindajad inimeste väidetavate alateadlike tungide vabastamiseks vägivaldseid, vahel veriseid etendusi. "Fluxusega" oli lühiajaliselt seotud ka kuulsaim etendusekunstnik Joseph Beuys. Ta oli õppinud ja ka õpetanud skulptuurikunsti, kuid kogu ta tegevust võib käsitleda kunsti lahustamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Tema tuntud väljend " igaüks on kunstnik" on kooskõlas "Fluxuse" ideoloogiaga, mis nõudis massilist, ananüümset loovust progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega
Etendus ehk performance on siiski happeningiga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle aja rohkem eraldatud. 4. Millega tegeles rühmitus "Fluxus"? Millised olid selle eesmärgid? See rühmitus korraldas happeningide taolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Ta oli seotud lühiajaliselt "Fluxusega". Ta oli õppinud ja õpetanud skulptuurkunsti, kuid ta tegevust võib käsitleda kunsti lahutamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Kasutas viltvaipu, loomarasva ja mett, sest see oli seotud tema isikliku elu ühe teemaga, sest kui ta oli noor, siis oli ta sõjaväelane, kes oli alla tulistatud Krimmi kohal ning neid aineid kasutati, et teda elustada. 6. Kelle teos oli "Laulev skulptuur"? Inglise skulptorite Gilberti ja Georgei. 7. Kes oli selles peatükis korduvalt mainitud John Cage
annaabi.ee 
