Tänapäeval kasutatakse infrapunaspektrofotomeetrites interferentsi. See on saadud mitte otsese mõõtmise teel, vaid Fourier transformatsiooni teel. Tulemus saadakse arvutuslikul teel. Ei lahutada kiirgust spektriks, vaid läbi proovi suunatakse kogu kiirgus. See kiirgus on peeglite abil selliselt modifitseeritud, et teatud osa kiirgusest on läbinud erineva teepikkuse. Seetõttu tekib lainete interferents. Tänapäeval kõik on interferentsmeetodil kasutusel. 1.5. FLUOROMEETRIA. Põhineb ergastatud molekuli võimel anda osa üleliigset energiat ära valguskvandina. Kui molekul absorbeerib elektromagneetilist kiirgust ja tõuseb stabiilselt energiatasandilt kõrgemale ebastabiilsele tasandile, siis ta annab losaenergia ära soojendusenergiana kokkupõrgetel teise molekulidega. Fluoromeetrias mõõdetakse uuritava aine fluorestsentsi intensiivsust: Kus F- fluorestsentsi üldine intensiivsus (kvanti/sec) Jo erfastava valhuse intensiivsus (kvanti/sec)
puhul mõõdame väikest muutust suurel taustal ([S0]). ALATI on parem vaadata väikest muutust väikesel taustal. Pideva jälgimisega meetodid x-teljel on t ja y-teljel on [P]. Täppide tihedus sõltub detektori ajalise lahutuvuse võimest (mis on ajavahemik, mille tagant on detektor võimeline detekteerima uut signaali). Meil on võimalik reaktsiooni kulgu otse reaktsiooni keskkonnast detekteerida. o Spektrofotomeetria o Fluoromeetria o Elektrokeemilised meetodid- võimaldavad pidevat jälgimist. Siin peab olema sobiv elektrood, millel toimub reaktsioon. Harvaesinevad, aga tundlikud meetodid. Astmelise jälgimisega meetodid Pole võimalik otse reaktsiooni segust detekteerida signaale, vaja välja võtta ajapunkte. See, kui tihedalt punkte teha saab, see sõltub käte kiirusest, et kui kiiresti oled võimeline ajapunkte võtma. Iga ajapunkt tuleb analüüsida eraldi
annaabi.ee 
