arvestamine aine toksilisuse hindamisel · 1970 mikro- ja mesokosmosed · 1980 QSAR, sobivate biomarkerite otsimine ja kasutuselevõtt · Kaasajal on leitud, et keemiliste ainete sisaldusi (põhjus) tuleb vaadata koos bioloogiliste muutustega (tagajärg). · Arvutitoksikoloogia (Ränimeetod) Hääletu kevad Rachel Carson, 1962 Esimene bioloogilise mitmekordistumise käsitlus ja teavitamine üldsusele Toksiliste ainete keemiline määramine Spektrofotomeetria, fluorimeetria, vedelikkromatograaf HPLC, gaaskromatograaf GC, mass- spektromeeter MS A 16 prioriteetse PAH-I kromatogramm Fen BaA + Chr Anaphtene +F B(b)F B(k)F Flo B(a)P B(ghi)P N Anaphtylene P D(ah)A I(123)P
Võimaldab diagnoosida taimede füsioloogilist seisundit. Fluoromeeter kasutab lühikesi moduleeritud valgusimpulsse taimelehe fotosünteesi mõõtmiseks. Lehes neeldunud valgusenergia kasutatakse fotosünteesiks, muutub soojuseks või kiiratakse välja fluorestsentskiirgusena. Viimased kaks on olulised siis, kui kiirgus on liiga intensiivne või stressi olemasolu korral. KASUT STRESSI AVASTAMISEKS VÕI SELLE TUGEVUSE HINDAMISEKS. PAM fluorimeetria: Fv/Fm suhe on enamlevinud fluoresentsi uurimistes kasutatav parameeter. Tegeliku ja maksimaalse fluor suhe! Pöördvõrdeline stressi tugevusega. Kui flor rase on madal (Fo) pimedas, kui valgustatakse tugeva vilkuva energiaga (Fm), siis kõrge, kuna ei suuda kasut kogu neeldunud energiat. Fv=Fm-Fo; normaaltingimustes on Fv/Fm 0,832 +/- 0,004 Taimede füsioloogilise seisundi kohta annavad infot veel sellised kaugseire meetodid:
annaabi.ee 
