Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4. Reageerivad hapetega, mõlemad metallid lahustuvad koheselt väävelhappe lahuses NAATRIUM: 1. 2Na + O2 2Na2O2 2. Na + 2H2O 2NaOH + H2 3. 2Na + Cl2 NaCl 4. 2Na + H2SO4 2NaSO4 + H2 KAALIUM: 1. K + O2 KO2 2. 2K + 2H2O 2KOH + H2 3. 2K + Cl2 KCl 4. 2K + H2SO4 2KSO4 + H2 TÄHTIS ÜHEND (LEIDUB MILLISENA) Neid leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. NAARIUM: 1
ligikaudu 272000 kg prilliklaase. Tänapäeval moodustavad Pittsburgy Plate Glass Company ja Schott Class Technologies Inc. peamise klaasitööstuse Lääne. Klaasi koostis Mineraalklaas on sulamisprotsessi produkt. Tema sulamass koosneb: 70% klaasi vormija kvarts, 20% sulav materjal sooda ja kaaliumkarbonaat, 10% klaasi kõvendaja oksiidid. Erinevate metallide oksiididega ja fluoriidiga (1%) muudetakse klaaside värve ja optilisi omadusi. Lisades näiteks klaasisulamile plii-, titaani- ja lantaanioksiide suureneb murdumisnäitaja, lisades baariumoksiidi ja fluoriidi väheneb dispersioon. Raua, koobalti, vanaadiumi ja magneesiumi lisamisega klaasisulamile saadakse erinevat värvi klaasi päikseprillidele. Tehniline klaas koosneb peamiselt naturaalsest toormaterjalist. Enamus optilisi klaase tehakse aga kõrge keemilise puhtusega sünteetilisest toormaterjalist.
Mitmetes riikides korduvalt läbi viidud uuringud näitavad, et fluoriidi sisaldava hambapasta regulaarne kasutamine vähendab hambakaariese riski umbes kolmandiku võrra. Fluoriid lisati esimest korda hambapastale 1914. aastal. 1930ndatel suhtus Ameerika Hambaarstide Liit sellesse kriitiliselt, kuid 1950ndatel fluoriidi sisaldavad pastad aktsepteeriti. Heakskiidu saanud hambapastasid hakkas edasi arendama kompanii Procter & Gamble. Nende esimene fluoriidiga hambapasta tuli müügile 1955 ja kandis nime Crest. Aastal 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest aitab vältida hammaste lagunemist. Fluoriidi sisaldus hambapastades varieerub sõltuvalt riigist, oleneb kehtestatud piirangutest ja soovitustest. Näiteks paljudes Aafrika riikides on fluoriidi sisaldus hambapastades kordi kõrgem kui Ameerika Ühendriikides kasutatavates pastades. 4
kirjanduses ka sulapagu) CaF2 , krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)3F. Nendest on siiski vaid fluoriit ulatuslikult kasutusel vaba fluori ja fluoriühendite tööstuslikuks saamiseks. Selle lademeid leidub palju Euroopas, Venemaal, USA-s, Mehhikos ja Hiinas. Peamine fluoriidi kasutusvaldkond on terasetööstus, vesinikfluoriidhappe ja krüoliidi tootmine ning keraamikatööstus. Fori põhikogus maakoores esineb fluorapatiidi koostises, milles sisaldub fluoriidiga (49% F) võrreldes vähe, vaid 3,5% F. Fluorapatiidi varud on väga ulatuslikud, lademeid leidub suurel hulgal USA-s, Venemaal, Põhja-Aafrikas, Vaikse ookeani saartel ja Lääne-Indias. Madala fluorisisalduse tõttu kasutatakse seda tööstuses peaaegu eranditult, seoses suure fosfaadisisaldusega, fosforväetiste tootmiseks. Kuigi fluori saamine fosfaaditööstuses ei ole ökonoomne, on selle tööstuslik tähtsus seoses kõrgekvaliteetse fluoriidi varude vähenemisega
annaabi.ee 
