ja toitu. Hambapasta aitab ka varjata halba hingeõhku(halitoos) ja aitab hambani viia aktiivseid aineid, näiteks fluoriid või ksülitool, mis aitavad ennetada igeme põletikku(gingiviit). Hammaste puhastamine toimub põhiliselt mehaanilise tööga harjamisega. Hambapastat ei tohiks neelata, kuid väikestes kogustes ei ole see väga kahjulik. [10] Lisaks 20-40% veele on hambapastad tuletatud veel kolmest põhikomponendist: abrasiividest, fluoriididest ja pindaktiivsetest ainetest.[10] Abrasiivid moodustava 50% hambapastast. Need osakesed aitavad eemaldada hammastelt kattu. Hambakatu ja hambakivi eemaldamine ennetab hambahaiguseid. Tüüpiline abrasiiv koosneb alumiiniumhudroksiidist, kaaliumkarbonaadist, erinevatest kaltsium hüdrogeenfosfaadist, erinevatest tseoliididest ja hüdroksüapatiidist.[10] Abrasiivid, nagu näiteks hammaste poleerimise ained, mida kasutavad hambaarstid,
aktiivsem mittemetall. rohekas, tugeva lõhnaga gaas; raskesti veelduv. Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Reaktsioonil veega eraldub hapnik:2F2 + 2H2O 4HF+ O2 : Kõrgemal tºl (100250ºC) regeerib kergesti ka passiivsete ja väärismetallidega. Fluoriidid HF vees lahustuv ( vesinikfluoriidhape); Mürgine gaas erandlike omadustega. HF söövitab klaasi, ohtlik nahale sattudes; Säilitatakse plastpudelites (parim tefloon); Fluoriididest kasutatakse (peale CaF2) rohkem Na ja K ühendeid: NaF, KF, KHF2, ka Al ja NH4 soolad. Põhimõtteliselt ainult elektrolüüsiga (siiski ka teisi meetodeid). Kloor: avastas (lihtainena) C. Sch e el e 1774 ; kuid lihtainete (ele m e ntid e ) hulka arvas alles H. Davy 1810 (teatud ajal arvati, et kloor sisaldab hapnikku) . Ajaloo esim e n e gaa sirünnak 22. apr. 1915 Ypre s'is (Belgia) kasutasid saksla s e d Cl 2
Mürgine gaas erandlike omadustega (tingituna HF molekulide tugevast assotsiatsioonist, põhjuseks molekulidevahelised vesiniksidemed): Sarnaneb mõneti H2O-ga Ka anomaalselt kõrge keemistemperatuur (19,5ºC) Vees dissotsieerub osaliselt (nõrk hape, K=7·10-4): HF + H2O ↔ H3O+ + F- F- + HF ↔ HF2- 2F + H2O ↔ H3O+ + HF2- seetõttu HF → vesiniksoolad (näit. KHF2) HF söövitab klaasi, ohtlik nahale sattudes Säilitatakse plastpudelites (parim tefloon) Fluoriididest kasutatakse (peale CaF2) rohkem Na ja K ühendeid: NaF, KF, KHF2, ka Al- ja NH4 soolad 3.26.4. Lihtaine saamine, toodang Põhimõtteliselt – ainult elektrolüüsiga (siiski ka teisi meetodeid) Tööstuses kasutatakse elektrolüüsi keskm. temp-del (70 – 120ºC): sulatis koostisega KH 2F3 (segu KHF2 + HF) taval. temp. 80 – 105ºC, pinge ca 10V, /kuni 11kA (teras- või monell-vannid, süsianoodid, diafragmad) laboris saamisel kasutatakse ka Ni-aparatuuri
annaabi.ee 
