· Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. · Fluor on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. · Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. · Toatemperatuuril ühineb fluor plahvatuse saatel õhus leiduva -vesinikuga, mille tulemusel tekib vesinikfluoriid HF. Viimase sooli nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta
desinfitseerimisvahendina. FLUOR (F), BROOM (Br), JOOD (I) Fluor (F:1s22s22p5) on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. Toatemperatuuril ühineb ta vesinikuga plahvatusega juba pimedas: H2+F2=2HF HF vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. Viimane on nõrk hape, kuid väga mürgine ja sööbiv. HF söövitab isegi klaasi. HF sooli nimetatakse fluoriidideks. Vesiniksideme olemasolu tõttu võib ühealuseline vesinik vesinikfluoriidhape moodustada ka vesiniksoolasid ja esineb isegi gaasi faasis dimeerina: (HF)2 ehk H2F2. Reageerimisel veega eraldub hapnik (ja trihapnik): F2+H2O=2HF+O 2O=O2; 3O=O3 Broom (Br: 1s22s22p63s23p63d104s24p5) on punakaspruuni värvusega väga mürgine vedelik. Tema vesilahust nimetatakse broomiveeks. Paremini kui vees lahustub broom orgaanilistes lahustites (benseenis, etanoolis, eetris)