c. DNA hulga muutus RT käigus G1 -2n; S 2n->4n, G2 -4n; M 4n->2n 2. DNA värvid a. Milliseid on Etiidiumbromiid, DAPI jne. Positiivse laenguga. b. Fluorestsentsi intensiivsuse sõltuvus DNA hulgast Mida rohkem on DNA-d, seda intensiivsem on fluoresents. 3. RT tuvastamise võimalused a. Kõikide võimaluste eelised ja puudused Fluoressents - aeglane, ebatäpne. Aga näed ise oma silmaga Läbivoolutsütomeetria masin (peab vaid lootma, et ei valeta), kiire, konkreetne. 4. Läbivoolutsütomeetria a. Kuidas tulemused näevad välja ehk graafikud Graafikuid saab analüüsida ainult juhul, kui n-ö kontroll on olemas - pildil olevad populatsioonid on võrreldavad üksteisega, niisama ühest isoleeritud mõõtmisest midagi
2,700–3,300 K Hõõgniitpirnid 3,000 K Pehme või sooja valgusega valged väiksemad fluoressentslambid. 3,200 K Soojem stuudiovalgustus 3,350 K Eredam stuudiovalgustus 4,100–4,150 K Kuuvalgus 5,000 K Ennelõunane päevavalgus 5,000 K Torujad fluoressentslambid või jahevalged väikesed fluoressents- lambid (CFL) 5,500–6,000 K Südapäevane valgus, fotokaamera välk 6,200 K Lühikese kaarlahendusega ksenoonlamp 6,500 K Pilves päevavalgus 5,500–10,500 K Vedelkristall- või katoodekraan 15,000–27,000 K Selge eresinine taevas 5 Valgustuse valimine 1 Valgustuse põhitõed Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
annaabi.ee 
