võimest lahustada uuritavaid proovi komponente. Enamvähem võrdse lahustamisvõime korral tuleb eelistada keskkonnale ohutumaid ja efektiivsemaid (aja kulu mõttes) lahusteid. Kuna ekstraktsiooniks kasutatakse normaaltingimustest kõrgemat rõhku ja temperatuuri, on võimalik ekstrahentidena kasutada selliseid aineid, mis normaaltingimustel on gaasid. Kui ekstraheerimise temperatuur ja rõhk on üle vastava aine kriitiliste parameetrite, siis on tegu ekstraktsiooniga superkriitilises olekus fluidumiga. Perioodiline ekstraheerimine viiakse läbi tavaliselt lihtsas mehaanilises ekstraktoris. Ekstraktoris on ekstraheeritav proov teatud aja kontaktis ekstrahendiga. Selle aja möödudes eraldatakse ekstrakt ja proov võetakse ekstraktorist välja. Järgmine ekstrakt saadakse uue prooviga. Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli tutvuda superkriitilise ekstraheerimisega (kasutades solvendina CO2) kui ühega võimalikest ekstraktsiooni meetoditest, selle
kihti segamine, tekivad keerised jms. O. Reynolds defineeris ka ühikuteta kriteeriumi, mille abil saab kirheldada fluidumi liikumist, ning mida tuntakse praegu kui Reynoldsi kriteeriumi (Re): de Re = , (3.36) µ kus de on toru või kanali ekvivalentdiameeter. Juhul, kui liikumine toimub ümmarguse ristlõikega torus, mis on fluidumiga täidetud, saab arvutustel kasutada toru siseläbimõõtu. Juhul aga, kui toru ei ole täielikult täidetud, või tegemist on hoopis mõne muu kujuga kanalit, tulevadki sisse hüdraulilise raadiuse ja ekvivalentdiameetri mõisted. Hüdrauliline raadius kujutab endast kanali läbimõõtu, mida läbib vedelik, ning märja perimeetri (ehk seda osa kanali perimeeter, mida vedelik katab) suhet: A rh = , (3
annaabi.ee 
