salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi. Lahemaal on registreeritud üle 100 liigi samblaid, 250 liiki samblikke ja ligi 150 kübarseene liiki.
laialehelised lehtpuud. · Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. o Euroopas: tamm ja pöök; rebased, närilised, hirved jne o Põhja-Ameerika: vaher, haav, pöök, pärn jne (liigirikkamad); väikesed närilised, rebased, punailvesed jne. Parasvöötme vihmametsad. Parasvöötme vihmametsad (sademeid rohkem kui 2000 mm aastas) esinevad näiteks Lõuna-Alaskal Vaikse ookeani kaldal ning erinevad eelmisest tüübist nii floristiliselt kui ökoloogiliselt. Selle põhjused on nii klimaatilised kui ka topograafilised. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked õhumassid sajavad vihma või lumena maha. Suvel on sademeid vähem, kuid seevastu on palju udu. Seega on sellised metsad väga liigirikkad, domineerivateks on aga suure niiskusega kohastunud erinevad okaspuuliigid · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub
annaabi.ee 
