Esmakordelt jõudis teos vaatajateni 2009. aasta kultuurifestivalil, Londonis, kus programmi raames juureldi 60ˇ põhjalaiusel asuvaid merelinnu. Eestis toimus esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2016. aastal. Muinasjutulise pulmapeo balletist „Uinuv kaunitar“ originaalkoreograafia autor on Marius Petipa, teose koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, kes viis läbi uusredaktsiooni. Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia. Kujundus on fantaasiaküllane, see teeb balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Muusikavalik oli kirev ning sobis iga muinasjututegelase tausta ja tegudega. Kõlas Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased
Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse. Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose rannikul boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama ja Androse saarel leidub natuke mangaanimaaki
ehitus Mustast merest Kreekasse ning edasi Itaaliasse muudaks Kreeka tähtsaks transiidid teeks naftale ja gaasile, mis tuleb rikastest Kaspia regionidest Euroopa turule. Kreeka avalik energia ühing (AEÜ) on kõige suurem elektri energia kompanii Kreekas. Firma on riigi suure mõjuvõimu all aga siiski pole 100%-lt riigi omand. Kreeka avalik energia ühing varustab tervet Kreekat elektri energiaga. Firma käsutuses on 6 pruunsöe elektrijaama (14) Agios Amyntaio Florina Dimitrios Asukoht Operaator Võimsus 23 Kasutamine Küttus 18. novembril 2007 avati Türgi - Kreeka gaasijuhe (Turkey-Greece Interconnector), mis hakkab esmakordselt viima Kaspia mere gaasi läbi Türgi ning Kreeka ülejäänud Euroopasse. Hetkel 285 km pikkune gaasijuhe pikendatakse 2012. aastaks 220 km võrra merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse. Gaasitoruga soovitakse tema täisvõimsusel aastateks 2012-2014
annaabi.ee 
