Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuur...
jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide. Joonisel on esitatud ehituse ja kütteviisiga tõlvikuid. Kuumutatavad tõlvikud: a vasartõlvik: 1 pide; 2 hoidik; 3 vaskpea; b otstõlvik Grafiitküttekehaga elektritõlvik: 1 vaskvarb; 2 kere; 3 grafiidi ja liiva segu; 4 asbestisolatsioon; 5 klemm; 6 metalltoru; 7 pide; 8 toitejuhe koos pistikuga Abrasiivelektritõlvik:
Neil peab olema hea adhesioonivime tööpindadega, mistttu neil tekib tugevalt seotud tihe määrdekiht. Tahke määrde valik sltub hrdepaari materjalist, hrdetingimustest, määrde füüsikalis-mehaanilistest ja keemilistes omadustest, termilisest stabiilsusest ümbritsevas keskkonnas vi vaakumis. Tahkeid määrdeid kasutatakse nii kuival kui ka märjal hrdumisel koos vedelate määretega. Tahke määrdena kasutatakse: - grafiiti, - sulfiide (WS, Mo2S, ZnS jne), - floriide (CaF2, BaF2 jne), - nitriide (BN), - plastilisi metalle (Sn, Pb, Zn), - fluorplasti jne. Tahked määrded viiakse PAFMi pulbrite segamisel vi paagutatud materjalide immutamisega. Sellise sisseviimise eeliseks on: - tahke määre asetseb materjali sees ja ei ole hrdepaari indade vahelt väljatrjutav, - taastab pidevalt ärakulunud määrdekihi, tagab stabiilsuse kogu tööaja vältel, - lihtsustab hrdeslme konstruktsiooni (pole vaja määrimisnipleid, -kanaleid jne).
annaabi.ee 
