Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei olnud ta lõpptulemusega rahul. Beethoven kirjutas 4 avamängu. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ning valguse ja vabaduse hoovus, mille toovad endaga kaasa “Leonore” (Alias Fidelio) ja tema vangistatud mees Florestan. See on pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Ooper on kahes vaatuses. 1. vaatus Florestani naine riietab end meheks ja läheb vangi vangivalvuriks. Pizzaro tütar armub temasse (Marzellina). Vanglat tuleb kontrollima Fernando. 2. vaatus Pizzaro otsustab Florestani tappa, kuid Rocca keeldub teda lõplikult tapmast. Saabub vanglaülem Fernando ning koos Fidelioga saavad nad teada, et paljud vangid on seal alusetult. Fernando laseb Pizzaro selle tõttu hukata ja kõik vangid vabastatakse.
Nii avamängudest kui ka ooperitest mängitakse teatrites hiliseimat. Praegu tuntakse seda ooperit nimega "Fidelio".[100] Kuigi Beethoven alustas 1803 ka ooperi "Aleksander Makedooniast" komponeerimisega, on "Fidelo" tema ainus ooper. "Aleksander Makedooniast" libretist oli sama, kes Mozarti "Võluflöödilgi", Emanuel Schikaneder. Kuid ajad olid vahepeal muutunud ning tema süzeed ei paelunud enam publikut. Sellest ooperist valmis Beethovenil vaid üks trio, mille muusikat kasutas ta hiljem Florestani ja Leonore duetis ooperis "Fidelio".[101] VOKAALMUUSIKA ORKESTRISAATETA: Edinburghi Thomsoni kirjastuse tellimusel seadis Beethoven suure hulga eri rahvaste, eriti aga iiri ja soti rahvamuusikat. Beethoveni ülesandeks oli 164 laulu varustamine saate, ritornellide ja sissejuhatustega. Seejuures oli Beethovenile seade aluseks vaid rahvaviis, seatava laulu sõnu kirjastus Beethovenile ei saatnud.[102] Beethoveni originaallaululooming hõlmab 112 laulu. Tema viimased, 1816. aastal kirjutatud