Eesti teadlaste arvates käis ränne IdaAasiasse algul piki India ookeani randa, ja alles sealtkaudu põhjapoolsesse Aasiasse. (Esivanemad oskasid hinnata mereande). Ameerika asustati kõige hiljem, kolme eri lainena. Hiljuti leiti Altaist, Denisova koopast paar inimluu tükki, mille DNA erineb nii neandertali kui pärisinimese omast. Veidi sugulust melaneeslastega. Kolmas samal ajal Aasias elanud liik, kes puutus kokku pärisinimeste ühe ida poole rännanud rühmaga. 145. Homo floresensis ja Denisova koopa inimene: mida on neist teada saadud? Mullu jooksis läbi lehtede uudis: Indoneesia idaosast, Florese saarelt leiti uue inimliigi H. floresensis fossiile. See oleks muidu nagu H. erectus, ainult et härjapõlvlase kasvu. Paljudel imetajatel on tekkinud saartel kääbusvorme, näiteks meie oma liigil H. sapiens Andamaanidel. Üllatus oli selles, et H. floresensis elas veel viimase jääaja lõpupoole, 15 000 aasta eest, kui Indoneesias elasid juba ammu pärisinimesed
Tuntumaid leide: Jaava saarelt leitud kolju (nn Jaava mees), Ida-Aafrikast leitud Turkana poiss (ca 40% luudest säilinud). Tarkusehambad polnud lõikunud, 1,6 m pikkune, kaalus ca. 48 kg Kehapikkus 145–185 cm (Aafrika isenditel suurem), kehakaal 40-68 kg (meeste ja naiste kindel eristamine pole seni võimalik). Turkana poisi ajumaht oleks täiskasvanuna olnud hinnanguliselt ca 900 cm³. Kasutas ja valmistas tööriistu (Acheul'i tehnokompleks, vt 8. loeng). Homo floresensis ehk Florese inimene Üks viimaseid elus püsinud varaste inimlaste liike. Elas 95 000 – 17 000 aastat tagasi Florese saarel (Indoneesias). Väikese kasvu tõttu (vaid ca 105 cm, 30 kg) nimetatud ka kääbikuteks. Arvatakse, et väike kasv on pika saareisolatsiooni tõttu kujunenud. Väikese kehapikkuse kohta on suured hambad ja jalalabad. Avastati 2003. a, seni on teada vaid üks leiukoht – Ling Bua. Seni on leitud 12 indiviidi jäänuseid. Homo neanderthalensis ehk neandertallane
annaabi.ee 
