meilikonto asukoht arvutis tuleb viirusetõrjele veel eraldi ette näidata. Paluge vajadusel abi mõnelt asjatundjalt viirustega ei naljatata. Nalja saavad sellest vaid viiruste tegijad. VIIRUSTEST HOIDUMINE Arvutiviirused on oma laastamistööd teinud juba sellest ajast, kui esimesed arvutid loodi. Enamast kasutab arvutiviirus arvutisse tungimiseks inimese enda "abi", peitudes näiteks flopil mõne faili küljes ning kopeerides end sobival hetkel kõvakettale. Seega on suuremates süsteemides viirusetõrje programmide olemasolust sõltumatult vaja väga täpselt paika panna, kuidas toimub väljastpoolt tulevate andmekandjate kasutamine. Kui olete kindel, et te oma sõbralt või ärikliendilt saadud flopil või CDl viirust arvutisse ei too, ei tähenda see veel, et seda ei tee näiteks teie (või teie ülemuse) lapsed, kes teie teadmata (töö)arvutile ligi pääsevad.
Samuti nimetatakse seda bistabiilseks multivibraatoriks. Üks flip flop suudab salvestada ühte biti jagu andmeid (kas ,,1" või ,,0") (viide 3). Flip flop'il on kaks väljundit, mida joonisel märgitakse Q tähega. Ühel väljundil on Q tähe kohal aga kriips, mis tähendab, et väljundid on oma vahel alati erinevad (ingl. k. complementary) (viide 2). Näiteks: Klemm 1 ja 2 on väljundid ja kui klemm 1 on ,,kõrge", siis klemm 2 on alati ,,madal" ning vice versa. Ühel D-tüüpi flip flopil on neli sisendit: Data, Clock, Set ja Reset. Clock ehk kella sisendi juures on märgitud kolmnurk (vt Joonis 3). See tähendab, et sisend on äärele reageeriv (ingl. k. edge triggered) ehk see reageerib ainult kiiretele pinge muutustele. CMOS 4013 puhul on tegemist tõusvale äärele reageeriv (ingl. k. rising-edge triggered) flip flop'iga, sest see reageerib ainult järsule muutusele ,,madalast" olekust ,,kõrgesse" (vt Joonis 4). Ülejäänud
faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 4.6 Zaraza. 1994.a. oktoobri keskel leiti Moskvast uus bootviirus, millele pandi nimeks Zaraza (vene keeles nakkus). Viirus kasutab täiesti ainulaadset nakatamismeetodit. Zaraza nakatab flopide boot-sektoreid nagu tavaliselt. See-eest kõvakettal nakatab viirus DOS-i tuuma: faili IO.SYS. Seetõttu mõeldi välja kohe uus viiruste klass: kernel infectors. Viiruse pikkus on 1024 baiti (s.t. kaks sektorit). Flopil on viiruse esimene osa boot-sektoris, ülejäänud osa viirusest ja esialgset boot sektorit hoitakse juurkataloogi kahes viimases sektoris. Kui arvuti käivitatakse nakatatud disketilt, siis püüab viirus nakatada esimest faili aktiivse DOS-partitioni juurkataloogis (tavaliselt on see IO.SYS). Kõigepealt teeb viirus failist koopia ja siis kirjutab faili algusse oma koodi. Hiljem pannakse nakatatud faili atribuudiks Volume label.
annaabi.ee 
