(tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti: - tavaliste kaartega, - raamkaartega, - kombineeritud kaartega. Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm) on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud. Mitme tekiga laeval on tekkidevahelistes ruumides (tvintekkides) kaare pikkus lühem ja ka vee surve väljapoolt tunduvalt väiksem kui alumises laadruumis. See võimaldab seal kaalu kokkuhoiu huvides kasutada väiksema ristlõikega kaari.
põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti: - tavaliste kaartega, - raamkaartega, - kombineeritud kaartega. Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm) on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud. Mitme tekiga laeval on tekkidevahelistes ruumides (tvintekkides) kaare pikkus lühem ja ka vee surve väljapoolt tunduvalt väiksem kui alumises laadruumis. See võimaldab seal kaalu kokkuhoiu huvides kasutada väiksema ristlõikega kaari. Kaarte jätkamine toimub
(tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti: - tavaliste kaartega, - raamkaartega, - kombineeritud kaartega. Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm) on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud. Mitme tekiga laeval on tekkidevahelistes ruumides (tvintekkides) kaare pikkus lühem ja ka vee surve väljapoolt tunduvalt väiksem kui alumises laadruumis. See võimaldab seal kaalu kokkuhoiu huvides kasutada väiksema ristlõikega kaari.