iseloomulik enamikule kaheidulehelistest. Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 4.2. Juure teiskasv Sekundaarse ehitusega juures on kambiumi tegevuse tulemusena moodustunud teisksüleem ja -floeem. Kaheidulehelistel taimedel tekib kambium floeemi ja ksüleemi vahele. Niinekimpudest seespool asuv kambium funktsioneerib alguses aktiivsemalt ning seeläbi muutub laineline kambiumikiht peagi ümaraks ja juure teiskasv toimub edaspidi ühtlaselt (joonis). Peritsüklist kujuneb fellogeen, mis väljapoole moodustab felleemi
Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9. Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga? Kus kasutatakse juurtepuitu? Okaspuit: + Trahheiidid on pikemad ja laiemad + Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu
osmoosi toimel epidermisest cortex’isse. Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse? Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. Ühikuks on kg/m 3 või g/cm3. Puidu tihedus sõltub olulisel määral puidu niiskusest. Tiheduse levinud tähistus on ρ [roo], mille juurde indeksina märgitakse puidu niiskusesisaldus,%, näiteks ρ15. Puidu tiheduse määramine:
annaabi.ee 
