mitmes erinevas riigis. Homoseksuaalseid nimetatakse geideks. Nad võivad olla nii naised kui ka mehed. Tänapäeval öeldakse naiste kohta lesbid ja meeste kohta geid,kuid mõlemad on tegelikult geid. Minu jaoks on see täiesti tavaliseks kujunenud,kui inimene on homoseksuaalne. Mida aeg edasi,seda rohkem on inimesed hakanud seda loomulikuks võtma. Ma usun,et sellele on ka kuulsuste ,,kapist välja tulekud" väga palju kaasa aidanud. Mul on ka sõbranna,kes on olnud elu aeg hetero, flirtinud ja suhtes olnud vastassooesindajatega. Ta on elu aeg käinud poisilikult riides ning umbes 15.aastaselt tuli ta kapist välja ja nüüd on tal tüdruk. Ta on täiesti sama inimene,kes ta oli varem ning ma ei saagi aru,sellest,et kui keegi ,,tuleb kapist välja" ja loodab saada toetust ja mõistmist,siis paljud mõistavad selle kõige hukka. Arusaamatus ongi sellest,et ega inimene ju seetõttu ei muutu,tal on lihtsalt erinev kaaslane. Kui kõik sellega seonduv hukka mõista,siis võib see veel
tegeletaksegi. Erinevaid kultuure võib samuti nende kolme tüübi järgi tüpologiseerida, Kuid loomulikulkt on need üksnes üldistused ja igas kultuuris eksisteerivad kõik kolm käitumisstrateegiat. Klüsimus on lihtsalt teatud tendentsis: nt Õhtumaist kultuuri võib pidada varakapitalismist alates agressiivsuse ja eemalhoidva tüübi karakteristikutega. Hiina kultuuri ehk järelandlikuse ja eelmalolevaga. jne Jacques Lacan´i (1901-1981) psühhoanalüüs. Alguses freudismiga flirtinud, lahknesid tema teoreetilised seisukohad lõpuks oma vaimsest õpetajast sedavõrd, et ta oli sunnitud (õigemini heideti välja) Rahvusvahelisest Psühhoanalüüsi Ühingust. 1964 aastal asutas ta Pariisis oma õppeasutuse, mis kandis küll pretentsioonikat nime Létcole Freudienne. Teaduses käib nagu poliitikaski alati küsimus algupärade järele (Stalin kui Marxi õige õpilane), vrd Foucault kritikat. Tõsi, kogu selle lahtilöömine ei ole päästnud Lacani jagamast oma õpetaja
annaabi.ee 
