Aeroobse hingamise regulatsioon Elektronid kantakse NADH dehüdrogenaasi abil FMN-le, edasi Fe/S rühmale, siis ubikinoonile, sealt tsütokroom o või d oksüdaasile ja lõpuks hapnikule. Elektronid kantakse üle kas NADH-lt või teistelt substraatidelt (laktaat, suktsinaat, formiaat, glütserool 3-fosfaat) dehüdrogenaaside abil. ETS: 1) heemi sisaldavad komponendid tsütokroomid 2) Fe/S valgud 3) flavoproteiinid (sisaldavad flaviinmononukleotiidi FMN) 4) kinoonid Elektronide transpordi käigus viiakse läbi tsütoplasma membraani prootoneid H+, mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal) Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d ATPaasi regulatsioon Selleks, et F1 komponent oleks võimeline sünteesima ATP-d, peab ta kompleksseeruma gamma, delta ja epsiloni subühikutega ning kinnituma F0 komponendi külge. Ainult alfa ja beeta subühikutest koosnev F1
E. coli rakumembraanis töötab elektrontranspordi süsteem (ETS), kus elektronid kantakse doonorilt aktseptorile. Aeroobse hingamise puhul on terminaalseks elektronaktseptoriks molekulaarne hapnik. Elektronid kantakse üle kas NADH-lt või teistelt substraatidelt (laktaat, suktsinaat, formiaat, glütserool 3- fosfaat) dehüdrogenaaside abil. ETS koosneb mitmest komponendist: 1) heemi sisaldavad komponendid tsütokroomid 2) Fe/S valgud 3) flavoproteiinid (sisaldavad flaviinmononukleotiidi FMN) 4) kinoonid E. coli elektrontranspordi ahel (ETA) näeb välja järgmine: 1) NADH-lt kantakse NADH dehüdrogenaasi abil 2 elektroni ja 2 prootonit flavoproteiinkompleksis sisalduvale FMN-le tekib FMNH2. 2) Elektronide ülekanne Fe-S rühmale. Selle käigus vabaneb 2 prootonit H+, genereerides prootonpotentsiaali (proton motive force PMF). 3) Elektronide ülekanne Fe-S rühmalt ubikinoonile, 2 elektroni (2 e -) ja 2 prootoni (2 H+) ülekande
annaabi.ee 
