välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas romantism, mis idealiseeris mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi agusesse, mil flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud kolmas ja seitsmes aste. Tüüpiline on nn Andaluusia kadents, mis früügia E helistikus tähendab harmoonilist järgnevust Am G F E. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst; varieeruvus saavutatakse hääletämbri ja mikrotonaalsuse abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid (nt 12/8, 6/8 + 3/4).
Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja juba 18. sajandi teisel poolel. Seda muusikat viljeleti nii maal kui ka linnades, enamasti kirjaoskamatu lihtrahva seas, kelle hulka kuulusid peamiselt andaluuslased aga ka mustlased. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, mil flamenkotantsijad ja -lauljad esinesid paljudes kohvikutes. Flamenko Ajalugu Flamenkol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst, varieeruvus saavutatakse hääletämbri abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid Muusika Flamenkokitarristide ehk tocaor'ide asend ja tehnika erinevad suurel määral klassikalise kitarri mängija omadest. Tänapäeval kasutavad paljud tocaor'id klassikalisi
L. Flamenco See on Andaluusia päritolu muusika- ja tantsustiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga. Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja 18. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi lõpus. Alates 2010 on see UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Taktimõõt on jaotatud 5de rühma, niiet sellel on väga palju erinevaid variatsioone, kuid tavalisemad on 12-löögised süsteemid. Flamenkomuusika kasutab früügia helilaadi, milles on tihti madaldatud kolmas ja seitsmes aste. L k 12 / 14 Suurimad linnad 6. KASUTATUD MATERJAL https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_ajalugu https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hispaania2 https://www.google.ee/search?biw=958&bih=933&q=hispaania+linnad&oq=hispaania+linnad&gs_l=psy- ab.3.
jõe ääres. Sevillas oli elanike arv: · 1970 aastal 635 000 · 2000 aastal 702 000 Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Sevilla kuulus: · 411- 441 a. vandaalidele · 441- 712 a. lääne gootidele · 712- 1248 a. araablastele · 1248 aastast Kastiiliale Sevilla on flamenkomuusika häll. 1992 toimus linnas maailmanäitus EXPO. Sevilla on Don Juani kodulinn. Linnas on kaks ülikooli: Sevilla ülikool ja Pablo de Olavide ülikool. Vaatamisväärsused Sevillas: · Sevilla katedraal · Giralda Torn · Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub:
annaabi.ee 
