Alkeemiku kokkuvõte Nicholas Flamel- kasutas valenime Nick Fleming, oli kuulus alkeemik ja tema aura oli piparmündi lõhnaga, ta oli surematu inimene Perenelle Flamel (valenimi Perry Fleming)- oli väga võimas võlur, kes oli raamatu vältel Dee käes vangis, ta oli surematu inimene Josh Newman- oli üks kaksikutest, kes oli puhta auraga,Joshil oli kuldne ja apelsini lõhnaga, Töötas raamatupoes Nicholas oli ta tööandja Sophie Newman- oli teine kaksik, kellel oli puhas aura, tal oli see vanillijäätise lõnaga, töötas kohvikus Kohvitass Nende vanemad olid kuulsad arheoloogid, kes viibisid pidevalt väljakaevamistel. Dr
talle tekivad ka nö. õiged sõbrad Ron ja Hermione. Harry pääses ka tänu Neville´i meenutajale lendluudpalli meeskonda. Malfoy (Harry nö. vaenlane teisest majast) oli selle peale ilmselgelt tige ja kade. Harry saab kingituseks nähtamatuks tegeva keebi, mida ta kasutab raamatukogust info otsimiseks. Kui ta raamatukogust põgenes, sattus ta peegli otsa, mis näitab peegelpildis seda mida inimene kõige enam igatseb. Harry, Hermione ja Ron uurivad lõpuks välja, kes on see salapärane Flamel ning mis seob teda tarkade kiviga, nimelt Flamel on selle valmistaja. Harryle, Neville´ile, Malfoyle ja Hermionele määratakse karistus, nad pidid minema Keelatud metsa. Seal saadakse teada hirmus tõsiasi, et Voldemort plaanib tarkade kivi kaudu tagasitulekut, kuid seni, kuni ta selle kivi saab, hoiab ta end elus ükssarve verega. Harry, Hermione ja Ron sisenevad luugi taga olevasse kambrisse, mis lahutab neid tarkade kivist. Ron
Alkeemia tuntuim eesmärk oli igasuguste metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Alkeemikud üritasid luua ka panatsead, mis ravivat kõiki haigusi ja muutvat inimesi surematuks. Nende eesmärkide saavutamise keskmeks arvati olevat tarkade kivi. Alkeemiat võib vaadelda tänapäeva keemia eellasena enne teadusliku meetodi tekkimist. Seda sain teada vikipeediast. Mina lugesin vist esimest korda alkeemia kohta raamatust ,,Harry Potter ja tarkade kivi", kus mainiti kuulsat alkeemikut Nicolas Flamel'i. Flamel olevat oma eluajal avastanud tarkade kivi, mille abil saab baasmetalle kullaks muuta ja see on ka üheks koostisosaks igavese elu eliksiiris. Teine raamat, mida olen lugenud ja mis on alkeemiaga rohkem seotud, on Michael Scott'i ,,Alkeemik". See on üsna ulmeline ja ikkagi teismelistele suunatud ilukirjanduslik tekst, mis on lihtsalt mõningate faktidega ja müütidest ning ajaloost tuntud nimedega seotud. See räägibki Nicolas Flamelist tänapäeval
» urises ta hammaste vahelt ja katsus end püsti ajada. Kuid ta oli veel oimetu ja keha valutas: tuli paigale jääda. Käsi sai ta siiski liigutada, ta pigistas nina kinni ja alistus saatusele. «Pariisi pori,» mõtles ta, (ta uskus kindlasti, et too renn jääbki ta ööasemeks -- «Mis teha puhkepaigas muud kui mitte unistada?» *) «Pariisi pori lehkab aga imelikult, selles peab olema väga rohkel määral lenduvaid ja lämmastikulisi soolasid. Nii vähemalt arvab meister Nicolas Flamel * ja ka hermeetikud *.» Sõna «hermeetikud» juures tuli talle äkki meelde ülemdiakon Claude Frollo. Ta meenutas vägivallastseeni, mille tunnistajaks ta äsja oli olnud: kuidas mustlasneiu oli rabelnud kahe mehe käte vahel ja kuidas Quasimodol oli abiline. Ning ta mälestustest kerkis ebamäärasena üles ülemdiakoni tusane ja kõrk nägu. «Oleks aga imelik!» mõtles ta ja hakkas seda kõike aluseks võttes püstitama oletuste fantastilist hoonet, seda filosoofide, kaardimajakest
annaabi.ee 
