Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal. Katariina ja Pjotri abielu oli sõlmitud riiklikul kaalutlusel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle.
Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu,
tasakaalu. · 1742 aasta jaanuaris oli ta Jelizaveta kutsel saabunud Sankt- Peterburgi, kus asuti teda koheselt koolitama tulevaseks Venemaa keisriks. · Paraku oli poiss juhm ning tema õpingud kulgesid suure vaevatähe all. Kõigele lisaks ei huvitanud teda absoluutselt ükski asi, mis oli seotud Venemaaga. Oma mõtteis igatses ta tagasi Holsteini ning kõike saksapärast. · Sellegipoolest krooniti pärijaks Peter Fjodorovitsi nime all ning annetati suurvürsti tiitel. · Kuna Jelizaveta aga mõistis, et suuremat asja valitsejat Peterist ei saa, soostus ta plaaniga leida kibekiiresti 15- aastasele Peterile naine, kes sigitaks talle järglase. Läbi selle lootis Jelizaveta päästa Venemaa juhmist ja harimatust keisrist- äkki on järglasel valitsemiseks kaasa antud paremad eeldused, kui isal. Kohtumine Jelizaveta ja Peetriga
veenda. Oluline teema on lapsed miks kannatavad lapsed? Oli üks kindral, kellel oli palju armastatud jahikoeri. Teenija poeg vigastas kogemata üht koera ja kindral vihastas niivõrd, et ta käskis poisil riided seljast võtta ja joosta koerad kiskusid poisi ema silme all tükkideks. Ivan räägib sellest munk Aljosale, kes on jumalakartlik, kuid ometi oleks soovinud kindrali maha lasta. See tõestab, et Ivanil oli õigus. Ivan läheb hulluks peatükis ,,Kurat. Ivan Fjodorovitsi kosmaar". Ivan kohtub reaalse kuradiga Kurat on täiesti tavaline kurat, Saadanasigidik. Ta näeb välja nagu tavaline inimene, aga tal on saba nagu Taani koeral. See on Ivani teisik. Kurat oma käitumises on labane ja meenutab väikekodanlast. Ta ei taha kurja teha, ta tahab olla seitsmepuudase kaupmehenaise kujus. See naine on väga labane. Ta tahab lihtsalt olla. Teine liin on Dimitri liin. D vaidles vastu kaasaegsetele kohtuteooriatele. D oli kohtureformi suhtes väga kriitiline