The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond
asutatud OECD keskusi (Berliin, Tokyo, Washington, México). Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast. Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsidaEesti artiklite andmebaasist ISE. Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt. 7. OECD BETTER LIFE INDEX OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009. aasta Stiglitz-Sen-Fitoussi raporti tulemustele heaolu mõõtmise kohta. Selleks on OECD võtnud raportis tuvastatud 11 heaolu mõjutavat näitajat ning loonud interaktiivse keskkonna, mis võimaldab leida individuaalsetele heaolu eelistustele vastavad riigid. Indeksi interaktiivsus väljendub selles, et iga inimene saab ülalnimetatud kategooriatele anda olulisuse kaalu ja vastavalt sellele, mida ta parasjagu elukeskkonnas tähtsustab, luua oma indeksi. Selle põhjal tekitatakse
Ilmselt peab ühiskond mingil kombel kokku leppima, kas riik peab taotlema esmajoones majandusliku või sotsiaalse heaolu kasvu. Ja kui mõlemat, siis mis vahekorras ning kuidas neid kahte paljuski erinevat heaolu üldse mõõta ja suurendada. Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti „Kuidas elu läheb?“, mis on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ja jätkusuutlikkuse näitajad. Arvestatud on nii objektiivsete kui subjektiivsete heaolu aspektidega, sest oluline pole mitte ainult see, millised on tegelikud elamis- ja töötamistingimused, vaid ka see, kuidas inimesed ise oma elukvaliteeti tajuvad ning hindavad.
annaabi.ee 
