Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fissidens" - 3 õppematerjali

Rõuge suurjärv
1
doc

Rõuge suurjärv

Rõuge Suurjärves on Voolava vee jõul töötav pump "Vesioinas". Veepump, mis ei vaja juurdetoodavat energiat. Pumba paneb tööle voolava vee järsul peatamisel tekkiv hüdrauliline löök. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid ning seetõttu on järves ujumine keelatud. Järve vee värvus varieerub oranzist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt. Rohkesti esineb vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Rõuge Suurjärv pakub jõevähile rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu elab jõevähki vaid suhteliselt väikesel alal. Kaladest on domineerivad ahven ja särg.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria
39
pptx

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2. 10 sõnajalgtaime 3. 21 õis e katteseemnetaime Sammaltaimed (Bryophyta) Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas. Kasvavad kaitset väärivates kooslustes või erilisel substraadil. Substraat ehk toitekeskkond on taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupind. Sammaltaimed 1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis 2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii 3) suur paelsammal Metzgeria conjugata 4) kolmisseligeeria Seligeria patula SUUR PAELSAMMAL Metzgeria conjugata SUUR PAELSAMMAL Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Helviksammaltaimed (Marchantiophyta) Klass: Lehthelviksamblad (Jungermanniopsida) Selts: Paelsamblalaadsed (Metzgeriales) Sugukond: Paelsamblalised (Metzgeriaceae) Perekond: Paelsammal (Metzgeria) Liik: suur paelsammal (Metzgeria conjugata) SUUR PAELSAMMAL Levik

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
14 allalaadimist
Eesti järved
22
docx

Eesti järved

Rõuge Suurjärve vesi on mineraalaineterikas. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Rõuge Suurjärv on nagu paljud teised järved tekkinud jääaja lõpul, vee uuristava tegevuse tagajärjel. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg. Samuti on järves esindatud ka nurg ja haug. Rõuge Suurjärv pakub ka jõevähile täiesti rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu on jõevähile elamiseks kõlbulik ala järves suhteliselt väike. Rõuge Suurjärve kohta on räägitud ka paljusid legende.

Loodus → Eesti veed
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun