0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5) Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus endas EMU eesmärgi aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 % pole Eestile raskusi valmistanud. Sellele on kaasa aidanud eelarveseaduses sätestatud riigieelarve tasakaalustatuse nõue ning valuutakomitee süsteemi kasutamine, mis keelab keskpangal valitsuse krediteerimise. (Timpmann 2000 lk 423) EMU tingimustes on liikmesriikide fiskaalpoliitikate omavaheline koordineerimine vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika võimalikke negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest ülevooluefektidest olulisemad on mõjud ühisvaluuta kursile ning ühisele intressimäärale, nende kaudu aga liidu maksebilansile, investeeringute mahule ning pikemaajalises perspektiivis majanduskasvule. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 177)
institutsionaalse otsustamise tasandi vahel. Keskseks teemaks on reeglina suurriigid, kuid millised probleemid vajavad väikeriikide nagu selleks on Eesti ja Läti puhul ületamist, on sageli teisejärguline. Käsitletud on kolme võimalust: Föderaliseerumine, sidusrühmade mudel ja kogukonna mudeli lihtsustamine ning selle parandamine. Föderaliseeumise põhiideeks on liikmesriikide suurema administratiivse ja poliitilise kontrolli saavutamine üle fiskaalpoliitikate. Samuti tuleks kindlustada finantssektoris läbi viidud reformid ning jõuda fundamentaalselt uue kvalitatiivse tasemeni kogu ühendamise protsessis. Paraku on antud teooria juures kindel, et see ei aita edendada kompetentsust, tuua EL-i uusi fonde ega ka ekspordi suurenemist, seega antud mudeli sobivus praktikas ei ole kuigi tõenäoline lahendus. Teoorias peaks mudel taotlema selget, kõiki osapooli rahuldavat,
annaabi.ee 
