Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnel liigil täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine. Epulopiscium fishelsonil arenevad tütarrakud emasorganismi sees ja hiljem väljuvad emabakteri piludest. Põhimõtteliselt on tegu sünnitajabakteriga. 5. Kuidas saab hinnata bakterite ja arhede paljunemist? Kolooniate arvukuse järgi. 6. Kuidas bakterid toituvad? Kirjelda. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud
o mapärast sugulist paljune mist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hor mogoonide abil, m õnel tsüonobaktreil on täheldatud ka paljune misrakkude ehk goniidide abil paljune mist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljune mine hor mogoonide abil. Mõnel bakterirüh mal (näiteks Hypho microbiu m ) esineb pungu mine. Kuni 1999, mil leiti Thio margarita no mibiensis, maail ma suuri maks peetud Epulopisciu m fishelsonil arenevad tütarrakud e masorganis mi sees ja hilje m väljuvad e mabakteri piludest. Põhi m õtteliselt on tegu sünnitajabakteriga. Bakteri kasutamine, tähtsus ja bakterid inimese igapäevaelus Bakteritel on suur tähtsus toiduainete tööstuses: nende abil toimub käärimine. Inimene kasutas baktereid v õi ja juust val mistamisel juba am mu enne seda, kui ta üldse m idagi teadis selliste organis mide ole masolust