ic ļ953 EsinreserärritransistorivalmistatninefirnrasTexaslrlstrunrent 1956 Tįįristor'i ļeirrtarnine USA teadļase Joļrrr Moļli juhtirrrisel 1951 Firttla Sienrens valnristas Saksa Raudteele (Detrtschen Burrdesbaļm) maailnra esitrrese ränidioodalaldiga veduri E 800l ļ964 Pirlsiļair"rsnrodtlĮatsiooni põliirrrõtte kasutuselevõtt sagedusnlltltndurites A. Schölrungi.įa H. Stemrr-rleri poolt ļ968 Firrna Darri'oss hakkas tootļna maailnra esinrest laiatarbe sagedusmur-urdur-it VLT _5, rtlis kaaļus 54 kg ja sisaldas 20 liitrit jahuitrsõii. 1911 Vektor-julrtirrrise põhirrrõtete r,äliatöötarrrirre Saksa teacllas Ij' Bļaschlte tloolt ia ava ļ datn ne ai akir'i as S ienrerrs Zeitschri ft 1 97 1 . p.e.,1 51 i 1980 Fit't,'tzt Siernens hakkas rtaltnistanra uue põlvkortna .iõrrpooljtrhte SļPlvjoS (S' i r:ltt ens P oyver
tulenevale väärtusele. Joonis kujutab füüsilist toodet tuumana ja sellele lisakasulikkust loovaid funktsioone ja teenuseid oreoolina. Väärtuse lisamine põhineb majandusteadlase Michael Porteri väga huvitaval ettevõtte konkurentsieelise teoorial (Competative Advantage: Creating and Sustaining Superior Perfomance, The Free Press, 1985). Porteri teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon (value chain). Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad--> firrna--> klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Esimeste firmadena kasutasid väärtusahela kontseptsiooni oma konkurentsistrateegia väljatöötamisel. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest
annaabi.ee 
