geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Gilles Binchois u 1400-1460, I pk, loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Johannes Ockeghem u 1420-1497, II pk, hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka mitme III perioodi väljapaistvama helilooja õpetajana. Loomingust tuntud kümmekond terviklikku missat, mitmed neist kirjutatud juba vabas tehnikas, ilma cantus firmuseta. Esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa. Jacob Obrecht u 1450-1505, III pk, looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel. Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt
Äärimiselt komplitseeritud rütmika. Teine põlvkonna kuulsaim meister oli Gilles Binchois. II põlvkond (meistrid sündinud 1430.a paiku, tegevusaeg 1460-1490). Kompositsioon oli veelgi mõistusepärasem, keerukam. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga. Rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks. Kaotas selge seose tekstiga. Meistrid: Johannes Ockeghem- täna on tuntud kümmekond terviklikku missat. Mitmed neist just vabas- ilma cantus firmuseta. Antoin Busnois. Ka muusikateoreetik Johannes Tinctoris. III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Meistrid: jacon Obrecht ja Josquin Desprez (Josquin des Prés)- kaasaegsed nim. ,,muusikute vürstiks". NB! 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim
annaabi.ee 
