põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on aastatel 19251927 valminud "Requiem" tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas zanris. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad
segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas zanris. Reekviemi sõnaline pool pärineb baltisaksa literaadi ja folkloristi G. J. Schultz-Bertrami sulest (eestikeelne tõlge Mozarti reekviemi tekstist). Teos on tuntud ka ,,Eesti reekviemi" nime all. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreegi suurem teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest
annaabi.ee 
