tõmbasid tänaval möödakäiatel mütse peast ära. Ühesõnaga tegemist oli sulikambaga. Tegemis oli ajaga, kus midagi polnud saada. Defitsiit oli sõnade sõna. Kellele sugulane välismaalt paki saatis-võis päris õnnelik olla. Eriti kui olid noor ja tahtsid mõne parema või popima hilbu saada. Mood on ju alati olnud ja ega see halasta. Seepärast tekkis ka palju vargaid, kellel polnud võimalusi uhketeks hilpudeks. Vajus kamp ümber ja tõmmati jõuga uued firmateksad jalast ning visati mingid vanad sääretorud asemele. Mõeldes loole tagantjärele saan ma alles nüüd aru milline see aeg oli. Kui vaadata, siis meie ,,tänapäeva noored" elame täitsa kuldajastul, kus kõik on saada ja piirid lahti. On ikka imede ime küll see Nõukogude aeg! Üldkokkuvõttes oli raamat väga põnevalt kirjutatud. Lähtudes inimeste tõsielu faktidelt. Kirjastiil oli väga lihtne ja mõte arusaadav. Jäin raamatuga väga rahule!
tulemus ilmselt hirmutav. Suurim vaimne saastaja on reklaam. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Edeastatkse korduvalt mingeid ,,signaale", mis peaksid suunama inimeste hilisemat käitumist, mingis mõttes nagu alateadvusele mõjub. Reklaam mõjutab ka inimeste enesetunnet ja käitumist....inimene tunneb end hästi ja enesekindlalt, kui jalas on firmateksad.... Reklaam on ohtlik, sest ta tundub pealtnäha süütu asi, kuid tegelikult on vägagi ohtlik: reklaamised on kasutusel omamoodi ,,mittemidagiütlev keel" ja kus reklaam puutub kokku elutõdede ja tähendusega, seal ta tühistab nende mõtte. Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling? NB! Selle küsimusega on segadus.... a) kommertsmeedia: ??
annaabi.ee 
