Küsitluses küsiti, mis ameteid on ettevõttes, kus läheb vaja IKT alast haridust ja kui palju neid on. Selle küsimusega sooviti teada saada ameteid, milles IKT haridust läheb vaja ja saada ka aimu ettevõtetes valitsevast ametite osakaalu suhtest, näiteks kui palju programmeerijaid on tavaliselt ühe tarkvaraarhitekti kohta. Küsitluses paluti selgitada ettevõtte struktuuri ja selles paiknevaid ametikohtade vahelisi alluvussuhteid. Selle küsimuse eesmärgiks oli saada ettekujutus firmasisestest alluvussuhetest ja ettevõtte struktuurist. Küsiti veel IKT haridusega inimeste leidmise keerulisuse kohta ja võimalike lisaametikohtade kohta, kui IKT haridusega inimeste leidmine ei oleks probleem. Selle küsimuse eesmärgiks oli saada ülevaade, kas firmad tunnetavad IKT haridusega inimeste vähesust ja kas nad looksid lisaametikohti, kui IKT haridusega inimesi oleks lihtsam leida. 2.2 Süvauuringu metoodika
Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaküsitlusi (depth interview) nii grupiviisilisi kui ka personaalseid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel "kirjutuslaua- uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed, kui välised. Eraldi alaliigina tuleb mainida juhtumite analüüsi (case study), kus vajaminevat infot püütakse leida juba talletatud kogemustest (nii firmasisestest, kui välistest). Kvalitatiivuuringuid kasutatakse kas eeluuringuna edasise infokogumise suundade täpsustamiseks või väga detailse ja sageli ka samas raskesti otseselt sõnadesse valatava teabe hankimiseks. "Miks"- küsimused on pahatihti sellised, millede puhul sunniviisiline otsevastus võib viia uurija valedele järeldustele; Kvantitatiivuuringud on tavaliselt suure valimiga uuringud ning kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased
annaabi.ee 
