1 on reastatud kulumielementide lõikes, st. kulude klassifitseerimise aluseks on kuluelemendid. Kasumiaruande skeem 2 puhul on oluline kulude tekkimise koht, st. kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne)
suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasumiaruandeid võib konstrueerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: vertikaal- ja horisontaalpõhimõttel. Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud, horisontaalses tuuakse ära kõigepealt tulud, seejärel kõik kulud. Vastavalt kasutamise eesmärgile võib aruandeid klassifitseerida: firmasisesteks ja välistarbijaile mõeldud kasumiaruanneteks (aastaaruande koosseisus). RSi lisas 2 on toodud kaks kasumiaruande skeemi, millest ettevõte valib ühe endale täitmiseks ja kasutab seda jätkuvalt. Kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib neid täiendavalt liigendada, kui see tuleb kasuks aruande loetavusele. Esimene klassifikatsioon järgib kulude olemust. Kulutuste pool hõlmab kõiki aruandeperioodi