IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) rakendamine ettevõttes on tänapäeval vältimatu. Kui see tegevus on efektiivne, tagab see konkurentsieelise. Paraku ei suuda suur osa firmajuhtidest IT-valdkonna efektiivsust hinnata. See on probleemiks, kuna kõnealune valdkond on kulukas ning uuringud näitavad, et IT investeeringud moodustavad kõigist ettevõtte investeeringutest arenenud riikides üha suurema osa. 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonna kui tugiteenuse arenduse tulemusena võib välja tuua mitmeid innovaatilisi projekte: avalikud internetipunktid, piisavalt laialdane WIFI leviala, ID-
Soolist ebavõrdsust aga esineb muudeski valdkondades, näiteks majandusvaldkondades. Seda tõendab ilmekalt naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus, mis on umbes kümme protsenti. Madalama palgalised töökohad on peamiselt hõivatud naiste poolt. Näiteks medõed väga vähe, kui üldse on võimalik kohata mõnd medvenda. Seda tõendab juba see, kui vähe on kuuldud üldse väljendit medvend. Samuti on ka sekretärikohad hõivatud peamiselt naiste poolt. Samas on firmajuhtidest vaid kuni viis protsenti naised. Miks on soolise võrdõiguslikkuse seadust vaja? Soolise võrdõiguslikkuse seadust on vaja edendamaks naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust, keelustades diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel ja kohustades riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone ning tööandjaid tegutsema soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks majandus-, sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja muudes ühiskonnaelu
annaabi.ee 
