lõpule. Aastatel 1502-1503 viibis Leonardo kümne kuud Firezest eemal, töötades paavsti armee julma ja võimuka kindrali Cesare Borgia teenistuses. Leonardo määrati paavsti maade mõõtjaks ning kaarte joonistades reisis ta ringi Kesk-Itaalias. Ta joonistas suur- ja väikelinnadest täpseid ülevaateid, mis olid detailsemad kui ükski teine tolle aja kaart. Kui Leonarde Firenzesse tagasi pöördus, alustas ta tööd hiiglesuure seinamaalinuga Palazzo Vecchios. Maal kujutas firentslaste kuulsusrikast võitu Milano üle Anghiari lahingus 1440. aastal. Michelangelo (1475-1564) maalis pilti Cascina lahingust, kus Firenze võitis Pisat. Leonardo Anghiari lahing oli tohutu suur ettevõtmine. Maal pidi täitma pinna mõõtmetega 16,7 × 6 meetrit. Kunstnik joonistas visandeid ning viis lõpule kartooni ja maali keskosa. Neid imetleti ning nad olid eeskujuks paljudele hilisematele lahingustseenidele, kuid säilinud on neist ainult visandid. Leonardo joonistatud Anghiari
loodusele - vaatekünkaid peetakse just inglise renessanssaiale omasteks. Inglise aiast võis leida ka labürinte. Keskse aiamotiivina esines veelgi inglispärasem muruväljak, mis ei olnud mõeldud üksnes silmailuks, vaid mitmesuguste tegevuste toimumispaigaks. Eriti tähtis aiakunsti seisukohalt oli keeglimäng, mille jaoks tehti selleks mõeldud rada. Sellest kujunes aia samasugune kunstiline lahendus nagu roomlaste hipodroomiaiast või firentslaste amfiteateraiast - ehk nn bowling green, sirgete servadega väljak, mis teises otsas laienes tihti poolringikujuliseks tasapinnaks ja mida ääristas 75 cm kõrgune terrassäär. Ääreterrassil kasvas põõsaid, mis teatud vahemaade järel nisisarnaselt väljapoole kaardusid, moodustades ruumi vaatajate istekohtade tarvis. Bowling green oli inglise aia peamotiiviks seni, kuni maastikuaed selle 18. saj kõrvale tõrjus. Ka
annaabi.ee 
