Värve saates peavad need olema selged ja kirkad, mitte määrdunud või tuhmid. Kõige ohutum on kasutada valget, sest see imeb endasse kõikide värvide kasulikud omadused. Tervendamiseks ei pea alati koos ravitavaga olema. Piisab ka sellest, kui öelda mõttes või valjusti tema nimi ning kujutleda kuidas sa saadad talle vajalikku värvi. (Struthers 2008: 90, 91, 92) 2.4 Värviline valgus Läänemaailmas sai värvidega ravimine alguse juba 19. sajandi lõpus, kui taani arst Niels Finsen avastas, et ultravioletne valgus takistab bakterite elutegevust. Ta kasutas punast värvi rõugearmide tekkimise ärahoidmiseks. Samuti ravis ta värvilise valgusega luupust ja tuberkuloosi. Alates 1960. aastatest ravitakse kollatõvega sündinud beebisid nähtava valguse ehk fotovalguse abil. Mitmepäevase ravi ajal on beebide silmad kaitseks kaetud. Organismi imendunud valgus lõhustab kollatõbe põhjustava jääkaine bilirubiini, muutes selle organismist kergesti väljutatavaks
rahvusvahelise multidistsiplinaarse ergonoomilise uuringu kuvariga töökohtadel. Osa võtsid tervishoiuspetsialistid, ergonomistid, sotsiaalpsühholoogid, tööpsühholoogid, okulistid, statistikud. Uuringuga seoses tuli läbi vaadata ja ühtlustada eri maade metoodikadokumente: kasutada samu standardiseeritud küsimustikke, samu tervise hindamise kriteeriume jne. Pidi õppima hindama ka teiste meeskonnaliikmete teadusharusid. Finsen (1997) koos kaastöötajatega Rahvuslikust Kutsetervise Instituudist Kopenhaagenis uuris riski hindamist kaela koormuste puhul, kasutades biomehhaanilisi arvutusi ja elektromüograafiat. Selgus, et vastupidi ootustele just elektromüograafia alahindab tegelikke koormusi, näidates vähem. Makroergonoomika Noy (1997) Kanada Transpordist (Ottawa) käsitles inimfaktoreid nüüdisaegsetes transpordisüsteemides. Käesoleval ajal ei võta need süsteemid küllaldaselt arvesse lõpptarbijat.
annaabi.ee 
