traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. 9. Milline oli James Joyce'i ja W. Woolfi panus modernistlikku kirjandusse? Nimeta kummagi eripära ja kuulsamad teosed? Woolfi kuulsamad teosed: "Tuletorni juurde", "Proua Dalloway", "Vaatuste vahel", James Joyce kuulsamad teosed: "Ulysses", "Finnegani ärkamine", "Dublinlased". Nad kasutasid mõlemad "teadvuse voolu" tehnikat. 10. Nimeta E. Hemingway 2 olulisemat eluloolist seika. Millised on tema teoste teemad Nimeta 1 kuulsam romaan ja jutustus! Kaks eluloolist seika: läks vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas rindele, osales korrespondendina Hispaania kodusõjas. Teoste teemad: lähtuvad tegelikkuses asetleidnust ning on suuremalt osalt autobiograafilised. Läbivateks teemadeks on võitlus, armastus ja võim.
keskaja ja valgustusaegse inglise stiili kuni 20. sajandi ameerika mustanahaliste slängini) meenutab seda, kuidas loode emaihus kujuneb, läbides kõigepealt ürgsemate loomaliikide organitega (lõpused jms.) arengustaadiume. On kalambuure ja muid sõnamänge, alliteratsioon ja assonants on sage ja võib mõnikord olla peidetud, kõlaefektid, näiteks lauses kõige sagedamini esinevad häälikud, annavad sageli edasi midagi selle olemusest, mille kohta lause jutustab; romaan „Finnegani ärkamine“ või „Finnegani peied“ (inglise keeles „Finnegans Wake“, ilm. 1939), Joyce’i viimane teos, toetub itaalia filosoofi Giambattista Vico ajastute ringkäigu teooriale. Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4.
Magna Mater, Esivanemate lahutamine (vastandite teke) Uroporos-enda saba suushoidev madu, pole lõppu ega algust, sümboliseerib ürgset lõpmatust, Joseph Campbell Monomüüt- (e kangelasmüüt) "Tuhandepalgeline kangelane" (1949), "Jumala maskid"(1958-68) Otsingu süzee Lääne-Euroopa kirjanduses T. Mann: Buddenbrookid, Tonio Kröger; Joyce: Stephen kangelane, Kunstniku noorpõlve portree T. Mann: Võlumägi, Joyce: Ulysses T. Mann: Joosep ja tema vennad, Joyce: Finnegani peied Northrop Frye "Kriitika anatoomia" (1957) Süzee, narratiiv ja arhetüübid Kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm Müüt ja kirjandus Mütoloogia tänapäeva kirjanduses ja kunstis J.J. White Mythology in the Modern Novel. A Study of Prefigurative Techniques. Princeton, 1971 Lotman ,,Krij ja müüt" kirjeldab mütoloogiat kui kirjandusele eelnenud vormi Tänapäeval müüt kui arhetüüp- universaalne sümbolite moodustis, kombinatsioon, mis on
annaabi.ee 
