Paasikivi-Kekkoneni joon välispoliitiline suund Paasikivi ning Kekkoneni ajal, mille eesmärgiks oli Soome iseseisvuse nimel teha kõik, et mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga. Näiteks ei astutud NATOsse, ega ühinetud Lääne-Euroopa majandusorganisatsioonidega. Finlandiseerumine NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks. Põhjamaade Nõukogu Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon. Sinna kuulisid kõik põhjamaad v.a Soome, kes sellega hiljem liitus. 22. Kes olid ja millega on tuntuks saanud: G. Mannerheim Soome president Talvesõja ning Jätkusõja ajal. Ta juhtis Mannerheimi liini ehitamist idapiirile J.K. Paasikivi pärast Mannerheimi Soome president. Ta hoidus tihedast koostööst Läänega, et mitte ärritada NSV Liitu. Taolist tegevust
uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak, mis mõne aja pärast lõpetati. See oli ohtlik ka riigile. Probleem olid ka mustanahalised. Nende õigusi ahistati ning piirati. Ei lubatud vastu võtta seadusi, mille kohaselt oleks mustad valgetega võrdsed
annaabi.ee 
