tähendust) WALS – keeletüpoloogia atlas World Atlas of Language Sructures SAE – Standard Average European. Üks rühm Euroopa keelte jaoks (sest nende tunnustel on väga väikesed erinevused). Jagatakse tunnusjoonte järgi – kui on piisavalt tunnusjooni, kuulub see sinna. Eesti keeles 3 SAE tunnusjoont. Seriaalverb - ehk kasikverb, koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist. Näiteks lähen annan või tule tee agent – keegi, kes teeb (poiss lööb) patsient – tegevuse vastuvõtja (kokk keetis SUPI) kogeja – tegevuse vastuvõtja (TÜDRUK nägi lilli) topik - referent, mille kohta lause lisab uut infot või mille kohta küsitakse uut infot fookus - lause osa, mis annab edasi uut informatsiooni. Markeeritus – markeeritud liige on morfoloogilise tunnusega (nt –d sõnas koerad on
Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses. Nende abil saab arvutada sünteesi- ja fusiooniindeksit. SÜNTAKS 28. Süntaksi uurimisvaldkond. Lause mõiste. Süntaksi e lauseõpetuse uurimisobjektiks on lausete ehitus. Lause on grammatika e keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest. Nominaalne lauseliige (subjekt e alus, objekt e sihitis, adverbiaal e määrus jne) on lause osa, mille keskmes on harilikult nimisõna e substaantiiv. Finiitverb ja nominaalliikmed moodustavad struktuuri, mille osad sõltuvad üksteisest. Vaeglaused - puudub finiitverb; nt tervitused, pealkirjad, väljendid (Tere; suur allahindlus; jne)
annaabi.ee 
